Menüü

MINEVIK

Ainulaadse tausta Aidu veemaale annab asukoht, milleks on Kirde-Eesti oma kaevanduste ja tööstusliku minevikuga. Tänase veepinna all minevikus mürisenud ekskavaatorid teevad sellest paigast oluliselt võimsama koha kui mõni lihtsalt kaunis veesilm.

Aidu karjäär on 1974. aastal avatud pealmaakaevandus Ida-Virumaal. Enne põlevkivikarjääri rajamist oli Aidu külades inimasustus, esimesed kirjalikud teated inimasustusest Aidu aladel pärinevad aastast 1241. Karjääri rajamisel kadusid Aidu, Aidu-Nõmme ja Aidu-Liiva külad ning oma kodudest oli sunnitud lahkuma üle 200 perekonna.

Aidu karjääri kaevevälja suurus oli ca 25 km2 ja põlevkivitoodang ulatus umbes 2,4 miljoni tonnini aastas. Karjäärist on kokku kaevandatud ligikaudu 90 miljonit tonni põlevkivi.

Kaevandamistööd Aidu karjääris lõpetati 2012. aastal varude ammendumise tõttu. Eesti Energia Kaevandused AS teostas Aidu karjääri sulgemiseks ja ohutuks muutmiseks kaevanduse korrastustööd. Korrastustööde käigus tasandati ja metsastati maapind ning rajati sõudekanali süvis. Karjääri sulgemisel ja pumpamise lõppemisel täitusid karjääri lõunaosas asuvad väljaveoteed veega ning tekkis omanäoline kunstveekogude ehk kõrvalkanalite süsteem. Põlevkivikarjääri vanemad osad on tänaseks taastatud põllu- ja metsamaaks.

Ideed võtta kaevandamise tulemusena tekkinud tehismaastikud kasutusele aktiivse puhkuse paigana, on arutatud alates 2000. aastast. Kohalik omavalitsus on idee väljatöötamisel teinud aktiivset koostööd Eesti Energia Kaevandused AS-ga, MTÜ-ga Eesti Sõudeliit, Eesti Olümpiakomiteega ja teiste osapooltega.

2009. detsembrikuus allkirjastasid huvitatud osapooled Eesti Olümpiakomitees ühiste kavatsuste protokolli ala arendamiseks. 2010 valmis “Aidu sõudekanali ja veespordi- ning vabaajakeskuse välja arendamise kava”. 2011 kehtestati ala teemaplaneering ning toonane Maidla vald, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Sõudeliit, Eesti Aerutamisföderatsioon ning Eesti Veemotoliit asutasid sihtasutuse Aidu Veespordikeskus, eesmärgiga luua kaasaegne veespordi- ja vabaajakeskus.

Foto: Põhjarannik Peeter Lillemets